Esimest korrata lennata oli äge, täiega. Kuid hetkel istudes hiiglaslikus AirAsia lennukis, mis on õhus old juba ca 8 tundi, hakkab see tüütuks muutuma. Eriti kui silmas pidada seda, et lennata on jäänud veel 5 tundi. Ongi paras aeg alustada oma blogikarjääriga vist :D
Lutoni lennujaama jõudes oli tunne hea ja tundus, et kõik läheb aina paremaks. Kuid ei, nii see kahjuks pold. Sõitsime bussiga Londonisse, 10 naela nägu. Buss sõitis mingi poolteist tundi, viimasel pooltunnil karjus tagaistmel mingi imik. Lihtsalt karjus. Pool tundi. Igatahes, kord bussist maha saades trampisime veidi ringi ja mõtlesime, et otsime öömaja.
Seisime Victoria stationi juures ning kohe kui olime lahti jõudnud teha oma suure Londoni kaardi tõttas meile appi härjapõlvlane infopunktist. Küsisime siis temalt, et kas ta teab midagi ühe majutuskoha kohta, võttis siis oma iPhone 4'a taskust välja ja hakkas aga klõbistama ning selgus, et meie läheduses ühtegi selle firma majutuskohta pole. OK, pöördusime
mingi hotelli-info poole, kus olid mingid rätipead, kes eriti biiti ei jagand ja need ütlesid, et odavaim majutusvariant jääb kuskile 150 naela kanti. Ei tundund eriti ahvatlev :D Siis kõndisime ringi, tsekkisime Big Beni ja London Eye ja selle Notre Dame moodi kiriku üle, tegime paar pilti ja nägime sitaks palju sportlasi, tänavad olid lihtsalt täis inimesi,
kes jooksid ning paljudel olid seljas kotid. WTF? Peale u 10 kildist jalgsimatka jõudsime tagasi Victoria stationi juurde ja mõtlesime siis, et poh, et veedame öö seal, kuigi see pandi vahepeal pea kaheks tunniks kinni. Mõeldud tehtud - järgmine hetk olin seal jaamas ühe metallpingi peal pikali ja püüdsin uinuda. Hui saingi. Tuju oli juba suht sitt, oli päris (loe: sitaks) külm ning siis tekkis idee veel vähe ringi vaadata.
Läksime vaatasime viimase Stanstedi suunduva bussi väljumisaega. Selgus, et viimane buss väljub 23.10 ja kella vaadates selgus kurb tõsiasi, et kell oli 23.09. Hetk hiljem märkasime jaamas, kuhu see buss saabuma pidi, oma tuttavat araablasest piletimüüjat, kes meile kohe kiiruga piletid müüs, öeldes veel, et tegelt ta peale 23.10-t enam pileteid ei müü. Juhhei, 9 naela nägu olidki piletid ostetud.
Bussisõit oli meeletult hea. Pole kunagi nii hästi ennast bussis tundnud. See oli ilmselt sellest, et meil oli külm ja buss oli soe ja mugav. Kuigi ka buss läks lõpuks liiga jahedaks. Bussis jäi Piret magama, kuna mina olin enne jaamas vähe tukkuda saand, samalajal kui ta mu und valvas. Sweet, isn't it? :D Igatahes, Stanstedi sõitsime mingi tund aega ja kohale jõudes nägime päris lahedat
vaatepilti - inimesi oli igalpool, iga seina ääres magas keegi, KÕIK pingid olid magavaid või siis poolmagavaid inimesi täis. Ja see lennujaam ei ole väike, kohe üldesgi mitte. Check-ini putkasid oli vist 168 :P Saime paugust aru, et see ongi meie järgneva kahe päeva kodu. Esimese öö veetsime külmal kivipõrandal Burger Kingi ees. Magada oli megahalb. U kella 4 ajal silmi lahti kangutades avastas Piret, et üks pink on vabaks jäetud.
Juhhei, sinna läksimegi. Oli ikka palju mugavam kui niisama põrand. Järgneva päeva tsillisime niisama lennujaamas, sõime ja mängisime kaarte ja vaatasime inimesi jne. Leidsime ka endale megahea spoti, kus järgnev öö veeta. Esimesest magamiskohast jäi see kaugele, täiesti lennujaama teise otsa. Seal olid pingid, millel ei old istmete vahel käetugesid ning PISTIKUPESA. Jah, pistikupesadega oli seal vähe halb lugu, kuna neid oli vähe,
väga vähe. Selgus ka see, et aussi ja inglise pistikupesad ei olegi samad ning arvutite ja telefonide laadimiseks tuli osta uus pistikupesa. 3 poodi, igasühes erinev hind; 7, 6 ja 5 naela. Õnneks leidsime me poe, kus see 5 naela maksis, üles. Lennuk hakkas päris kõvasti rappuma just, huvitav, mis toimub, terve sõidu on päris sujuv old. :D Teise päeva vahtisime ka niisama, võib öelda, et tundsime ennast, kui omas kodus. Käisime pesemas
ja lollitasime niisama. Meie 'kodu' juures olid ka AirAsia check-in putkad, mille taha me juba aegsasti järjekorda võtsime. Saime oma asjad ilusti tehtud ja juba algaski rongisõit (ilma juhita rong - creepy as hell) teise lennujaama majja, kust toimus lennukile pealeminek. Ja siin me nüüd oleme. Hetkel on seis selline, et lennuk on kottpime, mõni rätipea vaatab ainult multikaid mingist asjast, enamik inimesi magavad, k.a Piret. Me magame vist vahetustega.
See on lahe, et perse polegi veel kangeks jäänd, kuigi ega sipelda on ka päris kõvasti saanud. Meie ees istuvad mingid homod, vähemasti tunduvad, kes pole viimase nädala jooksul pesema tõenäoliselt jõudnud. Meil vedas ka sellega, et meil on Piretiga 3 kohta kahepeale, on natukenegi rohkem ruumi. Tegelt isegi väga ei kurda, lennuk on mugavam, vaiksem ja stabiilsem kui Ryanairi oma oli. Aga ok, aitab ka, peaks sööma ja magama. Tsau :D
No comments:
Post a Comment