Busy day

Mõtlen koguaeg, et võiks paar pilti kah kuhugi ülesse panna juba, aga iga kord kui kuhugi netti jõuame, siis mul on jälle juhe kuhugi mujale jäänud. Mh, nagu praegu selgub, siis ma räägin ikkagi ainult Austraaliast:D
See on nii positiivne, et meil on iga päev lõbus... Ok, mitte küll koguaeg, sest vahepeal on tunne, et kõht läheb tühjaks ja siis tuleb paha tuju ja mossitamis tuju, aga uus algus on igas kohas ilmselt raske. Kõige hullem oli muidugi esimene samm. Ehk siis lennujaamast linna pääsemine ja voodi leidmine.
Aga tundub, et tuntud ütlus, et Aussid on meeletult sõbralikud, peab paika! Loomulikult oli meeletu torm tol päeval, kui meie saabusime, ja mul tekkis juba väike hirm, et jääme üheks ööks parem lennujaama. Tukkusime siis seal, kuni õues läks natuke valgemaks ja korraks lakkas ka vihm ja tuul.
Helistasin ühte hostelisse ja teise ja teisega näkkas. Näkkas sõna kõige otsesemas mõttes. Siin on kõik mida vaja ju. Voodid on isegi liiga suured. Sõbralikud eestlase, ok...mõned ka vähem sõbralikud, aga vb nad lihtsalt üritavad sellised karmid välja näha. Meeletult on muidugi pilukaid ja ka tööd otsides käib täielik diskrimineerimine.
Nimelt läksin täna ühte restosse CV-d viima ja selle peale ütles mulle üks pilunägu, et nad võtavad tööle ainult asiaate. Eee??? Mis mõttes nagu? Aga noh, mis mul ikka üle jäi. Ma ei hakanud ju ometi nendega seal vaidlema, et mis vahet on inimestel, kellel on normaalsed silmad ja kellel on pilukil.
Kui kõik muu tundub ok, siis ainuke mure on see, et raha kaob kuidagi imeväel ja tekib juba hirm küll, et kui tööd ei saa, mis siis saab. Ma tean, et oleme ainult kaks päeva siin olnud, aga ma ju paanitsen alati. Mis on muidugi totter ja naljakas, aga samas meie suhtes praegu väga mõistlik on see, et me ei luba endale pm peale nuudlite ja vorstisaia hetkel midagi.
Vähemalt mitte enne kui töö olemas. Nii ongi, lähme poodi ja teame, et me ei saa endale nagunii mitte midagi lubada, seega ei tasu midagi vaadata. Täna oli üldse erand, et endale saia lubasime, mis nagunii kõhtu ei täida. Ja õhtul ostsime ka 2 pakki krõpsu (4 dollarit) ja viis puelit limonaadi(4 dollarit) Siin on põhimõtteliselt kõigega nii, et on mingid soodukad ja mida rohkem ostad, seda sootsam tuleb.


Eilne õhtu läks edasi üldse nii, et kui Raudo oli oma blogimise lõpetanud, siis läksime me linna avastama. Muide siin läheb juba kell kuus või seitse pimedaks ka seda mitte lihtsalt pimedaks vaid kott pimedaks. Mis on aga selle linna pluss või ma kujutan isegi ette, et kogu austraalia linnade pluss, on see, et siin on kõik tänavad valgustatud. Absoluutselt kõik! Ja valgustus ei ole sugugi mitte hõredalt pandud.
Igatahes, me leidsime pimedas ülesse raamatukogu, mis küll täna selgus, et oli hoopis kõrval majas, siis kondasime niisama ja leidsime metroo ja kaubanduskeskuse, mis koosnes üle poole linnast. Meeletult ilus linn on ja mis eriti naljakas on see, et kui sa lähed järve- või jõe äärde või ma pole siiani veel täpselt aru saanud, mis asi see on, ning vaatad linna poole, siis tundub see justkui meeletult suur ja võimas linn. Kõik pilvelõhkujad ja muud vilkuvad majaksesed.
Kui minna aga kesklinna, siis on kõik majad tavalised, väiksed ja armsad. Meenutab pigem Rakveret vms. Eriti huvitav on muidugi see, kuidas see linna on kokku kasvanud. Suures ja väikesed majad nii lähestikku, ometigi nagu ka poleks...selline HUVITAV! Kui me eile öösel jalutasime oli endiselt meeletult tuuline ja veekogu ääres oli sihuke tunne, et tuul viib kohe minema. Täna on juba poole vaiksem ja linnas jalutades hakkas lausa palav.
Igatahes, meie õhtune rituaal on kolm kaardimängu ja siis tuttu.
Pidime täna hiljemalt pool üheksa ärkama, et varakult asju minna ajama. Eeee...sellest ei tulnud küll midagi välja. Põõnasime raulikult veerant üheteistkümneni ja siis läks kuidagi kiireks. Või samas nagu ei läinud kah. Panime rahulikult riidesse ja läksime alla nuudleid tegema. Samal ajal, kui me sõime, üritasin veel kasulikku infi eesti poistest välja pigistada. Kuid nagu hiljem selgus, tegime me kõik ristivastupidi. Läksime linna ja alustasime kohe telefoni numbri tegemisest, sest teatavasti selleta siin hakkama ei saa, kuigi ma ise küll helistada ei plaani.
Igatahes meie praegune uus nr on 0420 949 656 (Vodafone). Maksma läks 22 dollarit. Nii pärast seda teatavasti ei saa ka ilma TAX file numbrita siin riigis kuidagi hakkama ja selle asutuse leidmisega läks juba palju keerulisemaks, aga hakkama saime. Seal saime ühe neti aadressi ja selgus, et seda netis teha on väga easy. Jah, nii see ka oli. Läksime raamatukokku, et saada tasuta netti ja tegime seal selle ära. Raudo rääkis FB-s oma sõbraga, kes elavat Melbournis ja see soovitas meile panka, kus arve teha.
Seega järgmiseks oli plaan suunduda panka. Enne seda üritasime Einstein the secondiga printida mõlemale ka viis CV-d, et neid siis täna rõõmsalt jagada, ainuke mure on see, et enamik kohti on esmaspäeval suletud ja neid me jagada ei saanud.(kokku läks 2 dollarit). Nii, suundusime lõpuks panka. Kui Eestis on selline süsteem, et võtad numbri ja ootad, kuni sinu kord tuleb, siis siin on igal pool, Vodafoni asutuses, selline süsteem, et inimene võtab su uksel vastu, küsib su muret ja paneb su nime kirja. Pärast seda kutsub deller sind lausa nimepidi ja teenindus on muidugi full service ja exellent.
Pangas saime arve tehtud ja ka neti konto. Esialgu on meil ühine konto, aga kaks kaarti ja erinevad pinid, mis me saame kätte umbes nädala pärast. Neti panga sain kohe aktiveerida ja täitsa veider tunne on vaadata, et mul on Aussis konto, kuigi sealne jääk on 0 dollarit:D
Pärast panka läksime tagasi raamatukokku, et ma saaksin selle neti panga aktiveerida ja siis hakkas mul järsku paha, see oli vist sellest, et polnud ammu midagi söönud. Läksime enne koju minekut poest läbi ja ostsime 2 megasuurt rõstsaia (5 doltsi), 1kg vorsti (3,midagi peale dollarit), omast arust ostsime veel võid kah, aga see selgus lõpuks et oli hoopis kodujuust (3, miagi D-d) ja 500g juustu (3, midagi). Selleks korraks oli kõik. Viisime asjad koju, panime lihtsalt tuppa ja läksime teisele poole linna, lootuses, et saame kusagilt tööd küsida, aga noooo, enamus kohti olid suletud, vihma hakkas samada
ja üldse kõik tundus nii lootusetu, et mul läks tuju ikka täiega ära. Jäin lihtsalt vait ja me kõndisime kodu poole tagasi. Lõpuks saime süüa!!! Mmmmm, Raudo sõi 6 saia viilu ka mina 2. Pärast seda kobisime oma tuppa ja mul tuli ilge väsimus. Eks see oli, kui palju liigud, aga vähe sööd, siis tahad rohkem puhata. Jäin Raudo sülle magama, samal ajal, kui tema arvutis pelas. Ärkasin umbes tunni või kahe pärast. Ma ei teagi, kas ta äratas mind või ärkasin ise. Kell oli igayahes kaheksa saamas ja ilge isu oli millegi hea järele. Pood, siin meie lähedal kohe, ainult kaks maja on vahet, on avatud üheksani,
ja nii me käisimegi ja ostsime linomaadi ja krõpsu. Üks pakk ja pudel otsas, täna rohkem ei saa ja tohi. Diil on diil! Koristasime siis veitsa tuba, sest pärast siia saabusmist oleme asjad lihtsalt põrandale visanud, nüüd on juba veitsa korralikum. Mängisime võidu Solitaire, mille Raudo muidugi võitus, pärast viiekordset täis võitu. Siis läksime tavaliste kaartide peale üle ja õnn pöördus kohe minu suunas. Kuni lõpuks otsustasime magama kah jääda, aga mul kuidagi ei taha uni täna tulla. Muidkui vatran ja kirjutan, kirjutan ja vatran siin ja ei saa magama jäädud. Eks siis tuleb sundida!:D